Maanteeamet - Nõuanded liiklemiseks

Selleks, et kuni rehvivahetuseni ohutult liigelda, peab sõidukijuht valima ilmastikuoludele vastava sõidukiiruse, vältima ootamatuid manöövreid ja hoidma tavalisest suuremat pikivahet. Liigelda tuleb vastavalt sõiduki tehnilisele seisundile, ilmastikuoludele ja juhi võimetele. Iga sõidukijuht peab enne talve veenduma selles, et tema sõiduk on talihooajaks valmis – kontroll peab olema põhjalik alates rehvide seisukorrast kuni talvise klaasipesuvedeliku olemasoluni.
Kui rehvidega on ka eelnevatel hooaegadel sõidetud, siis tuleb mõõta rehvi turvisemustri sügavust ning naastrehvil kontrollida naastude seisukorda. Rehvidega, mille mustrisügavus on alla kolme millimeetri, sõita ei tohi. Soovitav on kasutada talverehve, mille mustrisügavus on üle viie millimeetri. Uutel rehvidel on see üle kümne millimeetri.
Paremas seisukorras või uued rehvid tuleks paigaldada tagateljele sõltumata sellest, kas tegu on esi- või tagaveolise autoga. Korraga tohib sõidukil kasutada ainult kas lamell- või naastrehve.
Taastatud rehvi ostmisel tuleb olla ettevaatlik, sest nende kvaliteet võib olla väga kõikuv. Ebakvaliteetne taastatud rehv võib vastu pidada vaid ühe talve. Protekteeritud rehvidelt peab saama välja lugeda protekteerija firma nime. Ebamääraselt markeeritud kaupa osta ei maksa.
Rehvivalik sõltub peamiselt sellest, millistes tingimustes sõidukijuht liikleb. Mõlemal rehvitüübil on oma head ja vead.
Naastrehv kulutab teekatet ning on kõrge müratasemega. Seevastu on sel pikk eluiga ning uuena ostetud rehv kestab mitu hooaega. Lisaks võimaldab naastrehv muutlike ilmastikuolude korral lamellrehvist kiiremat sõitu.
Lamellrehv seevastu ei kahjusta teed ning on vaikne, kuid kulub kiiremini kui naastrehv. Lamellrehvi kindel eelis seisneb keskkonnasäästlikkuses – lisaks teede kahjustamise vähendamisele tekitavad need vähem müra ja lenduvaid teekatte osakesi. Naastrehvide kasutamine on paljudes riikides keelatud, mistõttu on lamellrehv reisivale juhile naastust sobivam. Lamellrehvidega võib sõita ka aastaringselt, kuid neid ei ole siiski mõtet suvisel perioodil asfaldil kulutada.
Kõrgema hooldustasemega maanteedel ja linnatänavatel ei ole liiklusohutuse osas olulist vahet naast- või lamellrehvide kasutamisel enamuse talveperioodi jooksul, kuid madalama hooldustasemega teedel ei saa alahinnata naastrehvide vajalikkust praeguse liiklusohutuse taseme säilitamiseks.
Enne valiku tegemist tuleks mõelda sellele, kus peamiselt liigeldakse. Näiteks ei ole juhil, kelle sõidud piirduvad Tallinna ühest linna otsast teise sõitmisega, mõtet naastrehve kasutada, kuna üldiselt on linnaliikluses naastrehvist rohkem kahju, kui kasu. Seevastu neile, kes sõidavad suurema osa ajast kõrvalmaanteedel või küla vahel, soovitab Maanteeamet osta naastrehvid, sest muutlike ilmastikuolude tõttu on see turvalisem.
Naastrehvi eelis lamellrehvi ees tuleb esile jäisel teel - lumisel teel sõites on lamellrehvi haardumine isegi parem, kuid kiilasjääl ei ole naastrehvile vastast. Kokkuvõtteks: lamellrehv on pigem lumise ja lörtsise tee rehv, naastrehv on eelkõige jäise tee rehv.
Kõige olulisem, mida sügis-talvisel ajal meeles pidada, on see, et vastavalt teeolude muutustele tuleb vähendada sõidukiirust ning kohandada sõiduvõtteid vastavalt tee ja ilmastikuoludele. Olgu rehv nii hea kui tahes, auto teelpüsivus sõltub lõpuks ikkagi sõidukijuhist.
Maanteeameti seisukoht naastrehvide keelustamisest Eestis:
Maanteeamet ei pea vajalikuks ning mõistlikuks naastrehvide lauskeelustamist ega naastrehvide kasutamise maksustamist lähiaastatel. Teekatetele avaldatava kahju vähendamiseks on piisav naastrehvide lubatud kasutusperioodi lühendamine praeguselt seitsmelt kuult viiele ja poolele kuule ehk alates 15. oktoobrist kuni 1. aprillini tingimusel, et perioodi võib pikendada vastavalt ilmastikuoludele. Vastavasisuline ettepanek on esitatud MKMile edasiseks menetlemiseks.


« Tagasi