Mootorsõidukijuhi juhendaja |
Mootorsõidukijuhi juhendaja
Juhendamise eesmärgiks on anda autokoolis õppivale või autokooli lõpetanud isikule sõidupraktikat.
Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel:
juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat. Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg , juhendaja tunnistust ei anta esmase juhiloa omajale.
juhendajal ei ole kehtivaid karistusi mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 25 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
juhendaja on saanud Maanteeametilt tunnistuse selle kohta, et ta vastab punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele;
juhendaja võib läbi viia sõidupraktikat isikule, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele.
Juhendajaks võib olla ka mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust omav isik.
Juhul kui juhendatav on noorem kui 18-aastane, võib juhendajaks olla üksnes tema seaduslik esindaja.
Õppesõiduautol, -veoautol, -bussil ja -autorongil ning mootorsõidukil, mida kasutatakse sõidupraktika saamise eesmärgil, peab olema eest ja tagant nähtav õppesõiduki tunnusmärk.
Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse taotleja peab esitama liiklusregistri büroole juhendaja tunnistuse väljastamiseks:
1. isikut tõendava dokumendi;
2. juhiloa, kui liiklusregistris puuduvad andmed kehtiva juhiloa kohta;
3. juhi kehtiva tervisetõendi, välja arvatud kui juhi tervisetõendi andmed liiklusregistris on kehtivad ja juhi terviseseisund ei ole muutunud või kui tervisetõendi väljastaja on andmed esitanud elektrooniliselt liiklusregistrisse.
Juhul, kui juhendajal on mootorsõiduki sõidupraktika juhendamisel kaasas lisaks juhendajatunnistusele ka juhiluba, pole vaja fotot esitada. Juhendaja tunnistuse väljastamisel kantakse juhendaja tunnistuse esiküljele märge „Kehtib koos juhiloaga”.
Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljaandmise korra ja tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
Mootorsõidukijuhi juhendaja meelespea
Hea juhendaja!
Käesolev „Mootorsõidukijuhi juhendaja meelespea“ on mõeldud just Sulle, kes sa soovid kogenud juhina anda panuse liiklusohutuse tagamiseks ning aidata noorel juhikandidaadil läbi mitmekülgse sõidupraktika ohutuks, iseseisvaks, vastutustundlikuks ning teisi liiklejaid arvestavaks juhiks kujuneda.
Juhendaja meelespea annab Sulle selgitava ülevaate juhendamise eesmärgist, juhendaja rollist ning sõidupraktika tähtsusest noore juhi ettevalmistamisel. Ühtlasi jagatakse sulle praktilisi näpunäiteid mootorsõidukijuhi juhendamiseks ning sõidupraktika edukaks läbiviimiseks.
Juhendamise eesmärk
Juhendamise eesmärk on pakkuda autokoolis õppivale või autokooli lõpetanud noorele algajale juhile mitmekülgset sõidupraktikat, mis aitaks tal rohkem sõidukogemust saada, juhile vajalikke oskusi omandada ning selle läbi ohutuks juhiks kujuneda.
Juhendaja ja tema roll
Juhendaja on kogenud juht ja eeskuju, kelle juhendamisel võimaldatakse autokoolis õppivale või autokooli lõpetanud noorele algajale juhile individuaalse sõidupraktika saamise kogemust.
Praktilise sõidukogemuse saamiseks tulekski noorel juhil sõita koos oma juhendajaga, kes talle lisaks autokoolis läbitud kohustuslikele sõidutundidele lisaväärtusega sõidupraktika saamise võimalust pakuks.
Juhendaja ei ole sõiduõpetaja ega võta endale tema rolli. Kui sõiduõpetaja eesmärk on noort juhti õpetada ning anda talle edasi juhile vajalikke süvateadmisi ja oskusi, siis juhendaja eesmärk on noort juhti suunata ning aidata tal iseenda sõidupraktika kogemuse pinnalt juhile vajalikke oskusi arendada ning ohutu sõidu käitumist omandada. Sõidupraktika käigus annab juhendaja ka oma juhendatavale nõu ja tagasisidet ning suunab teda juhina õigete väärtushinnangute poole.
Juhendaja isiksus ja koostööoskus
Juhendaja puhul mängib olulist rolli tema isiksus ja suhtlemisoskus. Oluline on mõista, et juhendaja ning juhendatava omavaheline koostöö ja hea läbisaamine on edu võti, muutes sõidupraktika meeldivaks ja huvitavaks kogemuseks. Sõidupraktika keskkond eeldab head mikrokliimat ja üksteise mõistmist, mis laseb juhendatava võimetel paremini esile tulla ning tagab hea koostöö.
Kui juhendaja on kannatlik, tal jätkub positiivset ja mõistvat suhtumist, siis tuleb ta juhendaja rolli ja juhendamisega edukalt toime.
Juhendajal tuleb juhendatava suhtes omada realistlikke ootusi ning mitte ära unustada, et juhendatav teeb vigu. Kui juhendaja ei suuda juhendatava eksimusi aktsepteerida ning satub ise paanikasse või vihastub, kui juhendatav teeb sõidupraktika käigus midagi ettearvamatut või rumalat, siis ei pruugi see inimene juhendajaks olemise rolli nautida.
Juhendaja vastutus ja kohustused sõidupraktika läbiviimisel
Juhendaja ei ole sõidupraktika ajal lihtsalt kaasreisija. Juhendajal on vastutusrikas roll, mis tähendab, et teda loetakse sõidupraktika ajal samuti juhiks, kes istub juhendatava kõrval oleval esiistmel.
Sõidupraktikat läbi viies peab juhendaja olema puhanud, rahulik ja heatujuline.
Juhendajal peab olema kaasas juhendaja tunnistus ning juhiluba või isikuttõendav dokument. Lisaks täidab juhendaja sõidupäevikut, mille kohta leiab täpsustavat infot antud juhendmaterjalist.
Pea meeles, et juhendamise ajal peab juhendataval olema kaasas õpingukaart või mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus, mis on juhendamise ajal juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks.
Sõidupraktika läbiviimine
Sõidupraktika eeldab, et juhendatav õpib iseenda kogemustest, mida ta sõidupraktika käigus omandab. Seetõttu on oluline, et juhendaja ei hakkaks sõidupraktika käigus liialt domineerima ja liikluseksperti mängima. Need asjad, mis on sinu kui kogenud juhi jaoks elementaarsed ja iseenesest mõistetavad, ei pruugi seda olla aga juhendatava jaoks. Sõidupraktika alguses ei saa eeldada, et juhendatav, kes omandab alles juhile vajalikke oskusi ja kompetentsi on koheselt hea sõiduoskusega ohutu juht. Ära unusta, et ohutuks juhiks kujunemine võtab aastaid ning selleks on vaja rohkelt sõidupraktikat. Pealegi hõlmab ohutuks juhiks kujunemine enamat, kui seda on liiklusreeglite teadmine ja sõiduki valitsemise oskus.
Nõuandeid sõidupraktika edukaks läbiviimiseks
Juhendatava sõidupraktika edukaks läbiviimiseks tuleks juhendajal arvesse võtta mõningaid olulisi soovitus ja näpunäiteid:
1. sobita sõidupraktika juhendatava kogemuse ja ettevalmistuse tasemega;
2. kujunda juhendatava sõidupraktika suunitlusega kergemalt raskemale;
3. ära kiirusta juhendatavat takka ega mine temaga liiga vara tihedasse liiklusesse;
4. alusta sõidupraktikat lihtsamatest sõiduharjutustest ja ülesannetest;
5. anna juhendatavale võimalus ise aktiivselt oma sõidupraktika protsessis osaleda;
6. anna juhendatavale võimalus ise oma sõitu ja tegevust kommenteerida;
7. oska juhendatavat kuulata ning arvesta tema arvamusega;
8. ole positiivne ning kiida juhendatavat, kui ta teeb midagi hästi;
9. pea meeles, et lühemad sõidupraktika tunnid on märksa efektiivsemad;
10. anna juhendatavale tema sõidupraktika käigus konstruktiivset ja motiveerivat tagasisidet;
11. kujunda traditsioon, et iga sõidupraktika tunni lõppedes toimub sinu ja juhendatav vaheline diskussioon (mis läks hästi, mida tuleb veel arendada jne);
12. ära noomi ega kritiseeri juhendatavat;
13. vabane sõidupraktika ajaks häirivatest ja tähelepanu kõrvale juhtivatest teguritest, mis võivad juhendatava tähelepanu ja keskendumisvõimet häirida (nt autoraadio, muusika, mobiiltelefon jne);
14. väldi sõidupraktika läbiviimist, kui kumbki osapool (juhendatav või juhendaja) on väsinud või pinges;
15. muuda juhendatava sõidupraktika mitmekülgseks ja meeldejäävaks kogemuseks.
Nõuandeid stressi ja kriitikaga toimetulekuks
Juhendajal on vastutusrikas roll ning ta peab olema juhendatava tegevuse suhtes alati valvas ja tähelepanelik. Seetõttu võib juhendajal tekkida situatsioone, mis võivad teda juhendatava kõrval istudes ärevaks muuta ja stressi tekitada. Mõningane ärevus ja stressitase on normaalne. Liiga palju stressi ja pinget ei ole aga hea, seda enam, et sõidupraktika peab toimuma stressi-ja pingevabas õhkkonnas.
Stressi ja pinget võivad juhendajas tekitada tema enda mõtted ja emotsioonid, öeldes näiteks juhendatavale: „see oli kohutav, mida sa praegu tegid“. Juhendajana on sul võimalik oma stressi maandada, muutes oma mõtlemist. Oma energia säästmiseks tuleb juhendajal mõelda positiivselt ning aktsepteerida olukorda, et juhendatav teeb vigu. Teadmine, et „vigadest ju õpitaksegi“ aitab juhendajal kindlasti pingelisi ja stressitekitavaid olukordi vältida.
Sõidupraktikat läbi viies või tekkida momente, kus juhendatavale tuleb anda mõnikord ka kriitilist tagasisidet. Kriitikat tehes tuleb olla juhendajal äärmiselt taktitundeline, vältimaks olukorda, mil juhendataval võib kaduda igasugune motivatsioon ning ta tunneb, et ta ei ole millekski suuteline ning et ta ei saa millegagi hakkama. Selle asemel, et otsest kriitikat teha, keskendu ohutusele ning küsi juhendatavalt endalt, mida ta tekkinud situatsioonist arvab ning mis oleks võinud tema tegevuse tagajärjel kaasneda.
Juhendajana ära unusta, et kriitika peab olema positiivne ja sellel peab olema edasiviiv jõud!
Juhi kompetents
Noort juhti juhendades tuleks tähelepanu pöörata kõige olulisematele aspektidele, mis valmistab juhi kompetentsi omandamisel noorele juhile kõige enam raskusi:
Sõiduki valitsemine - juhtimisseadmete kasutamise oskus, automaatsed liigutused sõiduki juhtimisel ja käsitsemisel, sõiduki sujuv juhtimine erinevatel kiirustel ja erinevates ilmaoludes, sõidusujuvus nii sõidu alustamisel, aeglustamisel kui ka seismajäämisel;
Ohutunnetus - enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamine ja juhi vastutustundlik käitumine, tähelepanelikkus, ettenägelikkus, kaasliiklejate tegevuse varajane etteaimamine, õige (olukorrale vastav) sõidukiiruse valik;
Liikluses toimetulek - liiklusreeglite rakendamine praktikas, liikluse jälgimise (“lugemise”) ning liiklusalaste situatsioonide tõlgendamise oskus, oskus kohandada oma tegevust vastavalt liiklusolukorrale, täpset ajastust otsuste ja tegevuste vastuvõtmisel (mitte liiga vara ja mitte ka liiga hilja), koostöö ja suhtlemisoskust teiste liiklejatega (teiste liiklejatega arvestamine), sõidumarsruudi planeerimist ja iseseisev liikluses toimetulek.
Sõidupraktika maht
Noore juhi ettevalmistuse tase, kes tuleb riiklikule sõidueksamile juhtimisõigust taotlema, peab olema sellisel tasemele, et kui ta sõidueksami sooritab, siis on ta valmis iseseisvalt ja ohutult sõitma. Juhi kvalifikatsioon eeldab, et juht valitseb sõidukit, ta on ohutu ning tuleb liikluses toime.
Selleks, et ohutuks juhiks kujuneda, ei piisa ainult autokoolis läbitud miinimum sõidutundide läbimisest. Lisaks autokooli kohustuslikele sõidutundidele vajab juhendatav täiendavat sõidupraktikat, mida saab pakkuda talle tema juhendaja. Juhendajaks võib olla ka sõiduõpetaja.
Enne riiklikule sõidueksamile tulekut oleks juhtimisõiguse taotlejal soovitav läbida vähemalt 100-120 sõidutundi või 3000-4000 km sõidupraktika koos oma juhendajaga.
Oluline on meeles pidada: mida rohkem sõidupraktikat noor juht saab, seda ohutum juht temast kujuneb!
Juhendatava sõidupraktika tuleks kombineerida autokoolis läbiviidavate sõidutundidega. Omamaks paremat ülevaadet juhendatava arengust ja ettevalmistuse tasemest, oleks juhendajal soovitav osaleda juhendatava sõidutundides, mida viib läbi juhendatava sõiduõpetaja. Võttes osa juhendatava sõidutundidest, avaneb juhendajale võimalus vestelda ka juhendatava sõiduõpetajaga, kes saab jagada praktilisis soovitusi ja nõuandeid juhendatava sõidupraktika edukaks läbiviimiseks.
Sõidupäeviku täitmine
Sõidupraktikat läbi viies täidab juhendaja alljärgnevat sõidupäevikut, mis annab ülevaate juhendatava sõidupraktika reaalsest mahust.
Sõidupäevikut tuleb juhendajal täita ausalt ja täpselt! Sõidupäevikut võib juhendaja täita nii läbitud sõidutundide, kilomeetrite või mõlema arvnäitaja osas (palun vaata alljärgnevat näidist ).
Sõidupäevik on juhendajale kättesaadav Maanteeameti koduleheküljel.
Täidetud sõidupäevik esitatakse esmase juhiloa taotlemisel Maanteeametile. Hetkel on sõidupäeviku esitamine küll vabatahtlik, kuid siiski väga soovitatav .
Ohutu sõidu käitumine
Ohutu sõidu käitumine eeldab, et juht mõistab ohte, oskab neid vältida ning teab, et tal tuleb seadusekuulekalt sõita.
Juhendaja ülesanne on arendada juhis ohutu sõidu käitumist ning juhtida noore juhi tähelepanu neljale kõige olulisemale ohu allikale:
1. alkoholi-ja narkojoobes sõit;
2. sõidukiiruse ületamine;
3. väsimus;
4. turvavöö mittekasutamine.
Enne juhendajaks hakkamist
Enne juhendajaks hakkamist tuleks esitada endale kolm olulist küsimust:
1. kas ma sobin oma isiksuseomadustelt juhendajaks?
2. kas ma olen juhendatavale kogenud juhina hea eeskuju (analüüsi ennast juhina ja oma sõidustiili)?
3. kas ma vastan mootorsõiduki juhendajale kehtestatud üldnõuetele?
Üldnõuded juhendajale
Juhendajale esitatavad üldnõuded:
1. juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat;
Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse ka esmase juhiloa omamise aeg.
2. juhendajal ei ole kehtivaid karistusi mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest liiklusseadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
3. juhendaja on saanud Maanteeametilt tunnistuse selle kohta, et ta vastab punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele;
4. juhendaja võib läbi viia sõidupraktikat isikule, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele.
Samuti peab juhendaja teadma:
juhendaja tunnistust ei anta esmase juhiloa omajale;
kui sõiduõppija on noorem kui 18-aastane, võib juhendajaks olla üksnes tema seaduslik esindaja;
õppesõiduautol, -veoautol, -bussil ja -autorongil ning mootorsõidukil, mida kasutatakse sõidupraktika saamise eesmärgil, peab olema eest ja tagant nähtav õppesõiduki tunnusmärk.
Edukat ja ohutut sõidupraktika läbiviimist soovib
Maanteeamet
« Tagasi
Juhendamise eesmärgiks on anda autokoolis õppivale või autokooli lõpetanud isikule sõidupraktikat.
Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel:
juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat. Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg , juhendaja tunnistust ei anta esmase juhiloa omajale.
juhendajal ei ole kehtivaid karistusi mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 25 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
juhendaja on saanud Maanteeametilt tunnistuse selle kohta, et ta vastab punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele;
juhendaja võib läbi viia sõidupraktikat isikule, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele.
Juhendajaks võib olla ka mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust omav isik.
Juhul kui juhendatav on noorem kui 18-aastane, võib juhendajaks olla üksnes tema seaduslik esindaja.
Õppesõiduautol, -veoautol, -bussil ja -autorongil ning mootorsõidukil, mida kasutatakse sõidupraktika saamise eesmärgil, peab olema eest ja tagant nähtav õppesõiduki tunnusmärk.
Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse taotleja peab esitama liiklusregistri büroole juhendaja tunnistuse väljastamiseks:
1. isikut tõendava dokumendi;
2. juhiloa, kui liiklusregistris puuduvad andmed kehtiva juhiloa kohta;
3. juhi kehtiva tervisetõendi, välja arvatud kui juhi tervisetõendi andmed liiklusregistris on kehtivad ja juhi terviseseisund ei ole muutunud või kui tervisetõendi väljastaja on andmed esitanud elektrooniliselt liiklusregistrisse.
Juhul, kui juhendajal on mootorsõiduki sõidupraktika juhendamisel kaasas lisaks juhendajatunnistusele ka juhiluba, pole vaja fotot esitada. Juhendaja tunnistuse väljastamisel kantakse juhendaja tunnistuse esiküljele märge „Kehtib koos juhiloaga”.
Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljaandmise korra ja tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
Mootorsõidukijuhi juhendaja meelespea
Hea juhendaja!
Käesolev „Mootorsõidukijuhi juhendaja meelespea“ on mõeldud just Sulle, kes sa soovid kogenud juhina anda panuse liiklusohutuse tagamiseks ning aidata noorel juhikandidaadil läbi mitmekülgse sõidupraktika ohutuks, iseseisvaks, vastutustundlikuks ning teisi liiklejaid arvestavaks juhiks kujuneda.
Juhendaja meelespea annab Sulle selgitava ülevaate juhendamise eesmärgist, juhendaja rollist ning sõidupraktika tähtsusest noore juhi ettevalmistamisel. Ühtlasi jagatakse sulle praktilisi näpunäiteid mootorsõidukijuhi juhendamiseks ning sõidupraktika edukaks läbiviimiseks.
Juhendamise eesmärk
Juhendamise eesmärk on pakkuda autokoolis õppivale või autokooli lõpetanud noorele algajale juhile mitmekülgset sõidupraktikat, mis aitaks tal rohkem sõidukogemust saada, juhile vajalikke oskusi omandada ning selle läbi ohutuks juhiks kujuneda.
Juhendaja ja tema roll
Juhendaja on kogenud juht ja eeskuju, kelle juhendamisel võimaldatakse autokoolis õppivale või autokooli lõpetanud noorele algajale juhile individuaalse sõidupraktika saamise kogemust.
Praktilise sõidukogemuse saamiseks tulekski noorel juhil sõita koos oma juhendajaga, kes talle lisaks autokoolis läbitud kohustuslikele sõidutundidele lisaväärtusega sõidupraktika saamise võimalust pakuks.
Juhendaja ei ole sõiduõpetaja ega võta endale tema rolli. Kui sõiduõpetaja eesmärk on noort juhti õpetada ning anda talle edasi juhile vajalikke süvateadmisi ja oskusi, siis juhendaja eesmärk on noort juhti suunata ning aidata tal iseenda sõidupraktika kogemuse pinnalt juhile vajalikke oskusi arendada ning ohutu sõidu käitumist omandada. Sõidupraktika käigus annab juhendaja ka oma juhendatavale nõu ja tagasisidet ning suunab teda juhina õigete väärtushinnangute poole.
Juhendaja isiksus ja koostööoskus
Juhendaja puhul mängib olulist rolli tema isiksus ja suhtlemisoskus. Oluline on mõista, et juhendaja ning juhendatava omavaheline koostöö ja hea läbisaamine on edu võti, muutes sõidupraktika meeldivaks ja huvitavaks kogemuseks. Sõidupraktika keskkond eeldab head mikrokliimat ja üksteise mõistmist, mis laseb juhendatava võimetel paremini esile tulla ning tagab hea koostöö.
Kui juhendaja on kannatlik, tal jätkub positiivset ja mõistvat suhtumist, siis tuleb ta juhendaja rolli ja juhendamisega edukalt toime.
Juhendajal tuleb juhendatava suhtes omada realistlikke ootusi ning mitte ära unustada, et juhendatav teeb vigu. Kui juhendaja ei suuda juhendatava eksimusi aktsepteerida ning satub ise paanikasse või vihastub, kui juhendatav teeb sõidupraktika käigus midagi ettearvamatut või rumalat, siis ei pruugi see inimene juhendajaks olemise rolli nautida.
Juhendaja vastutus ja kohustused sõidupraktika läbiviimisel
Juhendaja ei ole sõidupraktika ajal lihtsalt kaasreisija. Juhendajal on vastutusrikas roll, mis tähendab, et teda loetakse sõidupraktika ajal samuti juhiks, kes istub juhendatava kõrval oleval esiistmel.
Sõidupraktikat läbi viies peab juhendaja olema puhanud, rahulik ja heatujuline.
Juhendajal peab olema kaasas juhendaja tunnistus ning juhiluba või isikuttõendav dokument. Lisaks täidab juhendaja sõidupäevikut, mille kohta leiab täpsustavat infot antud juhendmaterjalist.
Pea meeles, et juhendamise ajal peab juhendataval olema kaasas õpingukaart või mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus, mis on juhendamise ajal juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks.
Sõidupraktika läbiviimine
Sõidupraktika eeldab, et juhendatav õpib iseenda kogemustest, mida ta sõidupraktika käigus omandab. Seetõttu on oluline, et juhendaja ei hakkaks sõidupraktika käigus liialt domineerima ja liikluseksperti mängima. Need asjad, mis on sinu kui kogenud juhi jaoks elementaarsed ja iseenesest mõistetavad, ei pruugi seda olla aga juhendatava jaoks. Sõidupraktika alguses ei saa eeldada, et juhendatav, kes omandab alles juhile vajalikke oskusi ja kompetentsi on koheselt hea sõiduoskusega ohutu juht. Ära unusta, et ohutuks juhiks kujunemine võtab aastaid ning selleks on vaja rohkelt sõidupraktikat. Pealegi hõlmab ohutuks juhiks kujunemine enamat, kui seda on liiklusreeglite teadmine ja sõiduki valitsemise oskus.
Nõuandeid sõidupraktika edukaks läbiviimiseks
Juhendatava sõidupraktika edukaks läbiviimiseks tuleks juhendajal arvesse võtta mõningaid olulisi soovitus ja näpunäiteid:
1. sobita sõidupraktika juhendatava kogemuse ja ettevalmistuse tasemega;
2. kujunda juhendatava sõidupraktika suunitlusega kergemalt raskemale;
3. ära kiirusta juhendatavat takka ega mine temaga liiga vara tihedasse liiklusesse;
4. alusta sõidupraktikat lihtsamatest sõiduharjutustest ja ülesannetest;
5. anna juhendatavale võimalus ise aktiivselt oma sõidupraktika protsessis osaleda;
6. anna juhendatavale võimalus ise oma sõitu ja tegevust kommenteerida;
7. oska juhendatavat kuulata ning arvesta tema arvamusega;
8. ole positiivne ning kiida juhendatavat, kui ta teeb midagi hästi;
9. pea meeles, et lühemad sõidupraktika tunnid on märksa efektiivsemad;
10. anna juhendatavale tema sõidupraktika käigus konstruktiivset ja motiveerivat tagasisidet;
11. kujunda traditsioon, et iga sõidupraktika tunni lõppedes toimub sinu ja juhendatav vaheline diskussioon (mis läks hästi, mida tuleb veel arendada jne);
12. ära noomi ega kritiseeri juhendatavat;
13. vabane sõidupraktika ajaks häirivatest ja tähelepanu kõrvale juhtivatest teguritest, mis võivad juhendatava tähelepanu ja keskendumisvõimet häirida (nt autoraadio, muusika, mobiiltelefon jne);
14. väldi sõidupraktika läbiviimist, kui kumbki osapool (juhendatav või juhendaja) on väsinud või pinges;
15. muuda juhendatava sõidupraktika mitmekülgseks ja meeldejäävaks kogemuseks.
Nõuandeid stressi ja kriitikaga toimetulekuks
Juhendajal on vastutusrikas roll ning ta peab olema juhendatava tegevuse suhtes alati valvas ja tähelepanelik. Seetõttu võib juhendajal tekkida situatsioone, mis võivad teda juhendatava kõrval istudes ärevaks muuta ja stressi tekitada. Mõningane ärevus ja stressitase on normaalne. Liiga palju stressi ja pinget ei ole aga hea, seda enam, et sõidupraktika peab toimuma stressi-ja pingevabas õhkkonnas.
Stressi ja pinget võivad juhendajas tekitada tema enda mõtted ja emotsioonid, öeldes näiteks juhendatavale: „see oli kohutav, mida sa praegu tegid“. Juhendajana on sul võimalik oma stressi maandada, muutes oma mõtlemist. Oma energia säästmiseks tuleb juhendajal mõelda positiivselt ning aktsepteerida olukorda, et juhendatav teeb vigu. Teadmine, et „vigadest ju õpitaksegi“ aitab juhendajal kindlasti pingelisi ja stressitekitavaid olukordi vältida.
Sõidupraktikat läbi viies või tekkida momente, kus juhendatavale tuleb anda mõnikord ka kriitilist tagasisidet. Kriitikat tehes tuleb olla juhendajal äärmiselt taktitundeline, vältimaks olukorda, mil juhendataval võib kaduda igasugune motivatsioon ning ta tunneb, et ta ei ole millekski suuteline ning et ta ei saa millegagi hakkama. Selle asemel, et otsest kriitikat teha, keskendu ohutusele ning küsi juhendatavalt endalt, mida ta tekkinud situatsioonist arvab ning mis oleks võinud tema tegevuse tagajärjel kaasneda.
Juhendajana ära unusta, et kriitika peab olema positiivne ja sellel peab olema edasiviiv jõud!
Juhi kompetents
Noort juhti juhendades tuleks tähelepanu pöörata kõige olulisematele aspektidele, mis valmistab juhi kompetentsi omandamisel noorele juhile kõige enam raskusi:
Sõiduki valitsemine - juhtimisseadmete kasutamise oskus, automaatsed liigutused sõiduki juhtimisel ja käsitsemisel, sõiduki sujuv juhtimine erinevatel kiirustel ja erinevates ilmaoludes, sõidusujuvus nii sõidu alustamisel, aeglustamisel kui ka seismajäämisel;
Ohutunnetus - enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamine ja juhi vastutustundlik käitumine, tähelepanelikkus, ettenägelikkus, kaasliiklejate tegevuse varajane etteaimamine, õige (olukorrale vastav) sõidukiiruse valik;
Liikluses toimetulek - liiklusreeglite rakendamine praktikas, liikluse jälgimise (“lugemise”) ning liiklusalaste situatsioonide tõlgendamise oskus, oskus kohandada oma tegevust vastavalt liiklusolukorrale, täpset ajastust otsuste ja tegevuste vastuvõtmisel (mitte liiga vara ja mitte ka liiga hilja), koostöö ja suhtlemisoskust teiste liiklejatega (teiste liiklejatega arvestamine), sõidumarsruudi planeerimist ja iseseisev liikluses toimetulek.
Sõidupraktika maht
Noore juhi ettevalmistuse tase, kes tuleb riiklikule sõidueksamile juhtimisõigust taotlema, peab olema sellisel tasemele, et kui ta sõidueksami sooritab, siis on ta valmis iseseisvalt ja ohutult sõitma. Juhi kvalifikatsioon eeldab, et juht valitseb sõidukit, ta on ohutu ning tuleb liikluses toime.
Selleks, et ohutuks juhiks kujuneda, ei piisa ainult autokoolis läbitud miinimum sõidutundide läbimisest. Lisaks autokooli kohustuslikele sõidutundidele vajab juhendatav täiendavat sõidupraktikat, mida saab pakkuda talle tema juhendaja. Juhendajaks võib olla ka sõiduõpetaja.
Enne riiklikule sõidueksamile tulekut oleks juhtimisõiguse taotlejal soovitav läbida vähemalt 100-120 sõidutundi või 3000-4000 km sõidupraktika koos oma juhendajaga.
Oluline on meeles pidada: mida rohkem sõidupraktikat noor juht saab, seda ohutum juht temast kujuneb!
Juhendatava sõidupraktika tuleks kombineerida autokoolis läbiviidavate sõidutundidega. Omamaks paremat ülevaadet juhendatava arengust ja ettevalmistuse tasemest, oleks juhendajal soovitav osaleda juhendatava sõidutundides, mida viib läbi juhendatava sõiduõpetaja. Võttes osa juhendatava sõidutundidest, avaneb juhendajale võimalus vestelda ka juhendatava sõiduõpetajaga, kes saab jagada praktilisis soovitusi ja nõuandeid juhendatava sõidupraktika edukaks läbiviimiseks.
Sõidupäeviku täitmine
Sõidupraktikat läbi viies täidab juhendaja alljärgnevat sõidupäevikut, mis annab ülevaate juhendatava sõidupraktika reaalsest mahust.
Sõidupäevikut tuleb juhendajal täita ausalt ja täpselt! Sõidupäevikut võib juhendaja täita nii läbitud sõidutundide, kilomeetrite või mõlema arvnäitaja osas (palun vaata alljärgnevat näidist ).
Sõidupäevik on juhendajale kättesaadav Maanteeameti koduleheküljel.
Täidetud sõidupäevik esitatakse esmase juhiloa taotlemisel Maanteeametile. Hetkel on sõidupäeviku esitamine küll vabatahtlik, kuid siiski väga soovitatav .
Ohutu sõidu käitumine
Ohutu sõidu käitumine eeldab, et juht mõistab ohte, oskab neid vältida ning teab, et tal tuleb seadusekuulekalt sõita.
Juhendaja ülesanne on arendada juhis ohutu sõidu käitumist ning juhtida noore juhi tähelepanu neljale kõige olulisemale ohu allikale:
1. alkoholi-ja narkojoobes sõit;
2. sõidukiiruse ületamine;
3. väsimus;
4. turvavöö mittekasutamine.
Enne juhendajaks hakkamist
Enne juhendajaks hakkamist tuleks esitada endale kolm olulist küsimust:
1. kas ma sobin oma isiksuseomadustelt juhendajaks?
2. kas ma olen juhendatavale kogenud juhina hea eeskuju (analüüsi ennast juhina ja oma sõidustiili)?
3. kas ma vastan mootorsõiduki juhendajale kehtestatud üldnõuetele?
Üldnõuded juhendajale
Juhendajale esitatavad üldnõuded:
1. juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat;
Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse ka esmase juhiloa omamise aeg.
2. juhendajal ei ole kehtivaid karistusi mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest liiklusseadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
3. juhendaja on saanud Maanteeametilt tunnistuse selle kohta, et ta vastab punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele;
4. juhendaja võib läbi viia sõidupraktikat isikule, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele.
Samuti peab juhendaja teadma:
juhendaja tunnistust ei anta esmase juhiloa omajale;
kui sõiduõppija on noorem kui 18-aastane, võib juhendajaks olla üksnes tema seaduslik esindaja;
õppesõiduautol, -veoautol, -bussil ja -autorongil ning mootorsõidukil, mida kasutatakse sõidupraktika saamise eesmärgil, peab olema eest ja tagant nähtav õppesõiduki tunnusmärk.
Edukat ja ohutut sõidupraktika läbiviimist soovib
Maanteeamet
« Tagasi